Kuldkala 2012 18. veebruaril Viljandi järvel

P: -15°C | -16°C

E: -11°C | -16°C

T: -10°C | -11°C

K: -4°C | -12°C

Vaata ilmaennustust

2009 - Kuldkala tulemused

Elmo Peterson trumpas iseenda üle!

Elmo Peterson, mitmekordne Eesti meister nii suvises kui ka talvises kalapüügis, kes küll viimastel aastatel pole esivõistlustel enam osalenud, on see mees, kes on viimasel viiel aastal püüdnud põhiosa nendest kaladest, kes endile Kalapeoks märgid selga saavad. 2005-ndal aastal läks ta päev pärast Kalapidu Pühajärvele nö järelpüüki tegema ning tabas ühe märgisega kala. Järgmisel aastal läks ta taas Kalapeo järgsel päeval katsuma, kas õnn ehk kordub ning juhtus üsna uskumatu lugu - kolme tunniga tabas Elmo kolm märgisega kala. 2007-ndal aastal jäi ilmaolude tõttu Kalapidu ära, 2008-ndal aastal Elmo "järelpüügil" ei käinudki, aga tänavu läks ta Pühajärvele neli päeva pärast Kuldkala, 25-ndal veebruaril. Tulemus: 4-5 tunniga 5 märgisega kala, 3 neist ühest püügiaugust!

Veelgi iseäralikumaks teeb tulemuse see, et kõik viis olid kiisad. 17-ndal veebruaril märgistati kokku 130 kala ja kiisku oli neist vaid 20, kuna rohkem kiisku ei õnnestunudki sel päeval tabada. Hakka või arvama, et nendel päevadel, kui Elmo Peterson Pühajärvel kala püüab, pole tõenäosusteoorial mahti kehtida.

Vladislav Korzets

***

Laupäeval, 21. veebruaril asus Pühajärvel kuldkala püüdma ligi kaks ja pool tuhat kalameest, vähemalt sama palju oli aga neid, kes Kalapeost pealtvaatajate ja pöidlahoidjatena osa võtsid. Ilm oli jää peal olemiseks sobivaim: tuuletu, päikseline ja paari külmapügalaga.

Ent nagu tirgutajad juba ammugi tähele on pannud, ei soosi nii kena ilm kalade toitumisaktiivsust ja ahven võttis õnge kehvemini kui varasematel aastatel. Kui mullu tabati 130-st märgistatud märksa vähemate püüdjate poolt 8, siis tänavu saadi kätte 3 märgisega kala. Peaahindadeks olnud kullakilo ega sadat tuhandet krooni andvat märgist nende hulgas traditsiooniliselt ei olnud. Tõsi, läti kalamees Valeri Fedjukovs püüdis ka neljanda märgikala, kuid selle märgis pärines varasematest aastatest ning märgisenumber muutunud lausa loetamatuks. Reglementi järgides viidi kolme tänavuse märgikala püüdja vahel läbi valikvastustega kalaviktoriin. Õigeid vastuseid teadis järjepanu kõige enam 47 aastane tallinlane Meelis Viikman, kes võis seejärel nentida, et laupäevast sai majanduslikus mõttes kõige edukam püügipäev tema senises elus. Meelis Viikman on huvikalastajate ringis tuntud-teatud kalamees, kes on juba aastaid erinevatel kalastusvõistlustel kaasa löönud.

Meeskonnavõistlusel oli iga võistkonna ülesandeks püüda kaks särge ja üks kiisk, kellede kogupikkuse järgi määrati paremusjärjestus. Esmakordselt Kuldkala ajaloos läks võit väljastpoolt Eestit Kalapeole saabunud võistkonnale, nimelt soomlaste nelikule Viksenvetäjat (57,4 cm). Järgnesid: 2. Säga 333 (53 cm); 3. Nälg ja Võlg (51,5 cm); Karauul (51 cm); Suomi Kalamiehet (50,6 cm); Kuldkäsi (50,5 cm). Kehvapoolsest kalavõtust annab tunnistust seegi, et enam kui kahesajast võistkonnast tuli püügiülesandega (2 särge + 1 kiisk) toime vaid 50 ja neilegi polnud asi lihtne.

Jääaukude puurimises astus võistlusjääle 26 puurikeerutajat. Igal võistlejal tuli ühes võistlusvoorus puurida jäässe 4 auku, mis polnud paksu jää tõttu (40-50 cm) sugugi lihtne ülesanne. Võisteldi 4-liikmelistes alagruppides: kaks kiiremat läksid järjest edasi kuni finaalini, milles võitjad järjestusid selliselt: 1. Andres Saarepu; 2. Sander Luiga ja 3. Joel Adul. Parima naisvõistlejana tuli soomlanna Sirpa Ihalainen viiendaks.

Valmispuuritud augud kasutati ära lastevõistluse "Kuldkalake" läbiviimiseks. Võistlema tuli rekordarv lapsi, 130. Pärast lühikest õpetust kingiti nendele, kellel oma õnge ei olnud, korraldajate poolt taliõng ja noored kalastajad üritasid uimelisi tabada. See õnnestus 15-nel võistlejal, kes jätkasid seejärel võistlust kalastusviktoriini küsimustele vastamisega. Võidu päevisid: 1. Madis Sillaots (7 a); 2. Karl Peeter Ein (11 a) ja 3. Margus Reitan (10 a). Päevajuhid Contra ja Vladislav Koržets kuulutasid Kalapeol välja üleilmse luulevõistluse "Kuldkala värsid" võitjate nimed, lugesid ette võiduluuletused ja ka mitmeid äramärgitud sõnaseadjate salmistusi. Kokku laekus võistlusele 180 luuletust enam kui 130 autorilt. Esikoha võitis luuletusega "Ood Kalale" Hannes Tomingas Vändrast. Välja anti 6 võrdväärset teist kohta (Antu Ott, Margus Sanglepp, Pille Isat; Insener, Ain Lille ja Martin Kasepuu) ning 6 võrdväärset kolmandat kohta (Maanus Mikkel, Martiina Viil, Meelis Helm, Luule Valas-kala, Andrus Norak ja Kristi Roots), ära märgiti veel 25 salmiseppa. Vemmalvärsist paatoseni ja looduslüürikast sõnamängluseni ulatunud luuletusi kuulasid kalapidulised imetlusväärse tähelepanu ja kaasaelamisega.
Traditsiooniliselt auhinnati ka piduliste põnevamaid kostüüme ning mõõdeti pisimat tabatud kala.

Korraldajad tänavad kalapidulisi selle eest, et nii järvejää kui ka Pühajärve rand jäid neist maha nii puhastena nagu oleks kõikidel kindel nõu tuleval aastal tingimata tagasi tulla.

Meeskonnavõistluse tulemused 2009

Vaata lisaks: